Otsinguabi


Lihtotsing
Leitud kirjete kuvamine
Salvestiste kuulamine
Käsikirjade ja fotode vaatamine
Andmebaasi struktuur ja täpsem otsing
   Helisalvestised
   Käsikirjad
   Fotod
   Keelejuhid, kogujad, autorid
Lemmikviidete nimekiri
Arhiivi kasutajatunnus


Lihtotsing

Sisesta otsingulehe ainsale väljale otsitav sõna või tekstifraas. Lihtotsingu puhul otsitakse sisestatud sõna kogu andmebaasi ulatuses kõigilt väljadelt. Mitmesõnalise fraasi puhul otsitakse korraga nii seda fraasi kui ka sõnu üksikuna erinevatelt andmebaasi väljadelt.

Otsing ei ole tõstutundlik, samuti ei erista täpitähti ega muid diakriitikuid. (Andmebaas kasutab UTF-8 kodeeringut ning kirjetes saab kasutada kõiki UTF-8 sümboleid.)

Tärn (*) tähistab suvalise pikkusega suvaliste sümbolite jada.

Kui ühe otsivälja määramisest ei piisa, siis kasuta täpsemat otsingut (vt valikuid otsingulehe paremas servas), kus saab määrata iga konkreetse välja otsisõna.

Leitud kirjete kuvamine

Otsingu vastused esitatakse nimekirjana kirjete lühivaadetest. Lühivaade tähendab seda, et kirje kohta kuvatakse piiratud hulk infot. Lühivaates kuvatakse arhiivinumber, säiliku pealkiri, maht (kestus või lehekülgede arv) ning säilikuga seotud isikud ehk osalejad (näiteks keelejuht, küsitleja, autor, juhendaja).



Otsingutulemuste nimekirjas on iga kirje juures ikooniga näidatud, kas materjal on digitaalsel kujul kättesaadav (digitaalselt saadaval), füüsilisel kujul arhiivis olemas, aga digitaliseerimata (füüsiliselt olemas, digitaliseerimata), või on materjal kaduma läinud ja andmebaasis on selle kohta säilinud ainult kirje (kadunud).

Otsingutulemuste nimekirjas kirje peal klõpsates avaneb kirje täisvaade. Täisvaates kuvatakse kogu säiliku kohta teadaolev info. Osalejate info kohta vaata lähemalt siit. Täisvaate päises on lingid viimati sooritatud otsingule ning arhiivinumbri järgi eelmisele ja järgmisele andmebaasis olevale kirjele. Digitaliseeritud materjali täisvaate päises on ka lingid selle kuulamiseks/vaatamiseks. Ühe käsikirja täiskirje näeb välja umbes selline:



Materjalid, mis on omavahel seotud, on lingitud välja Seostuvad viited kaudu. Näiteks kui helisalvestis on transkribeeritud või seda on kasutatud mõnes muus käsikirjalises töös, siis leiab väljalt Seostuvad viited lingi, millel klõpsamine viib seostuva materjali juurde.

Salvestiste kuulamine

Kui helisalvestis on digitaliseeritud, saab seda täisvaate juures ka kuulata. Pleieri nupud on nähtaval materjali täisvaate päises või tekivad sinna lingi Kuula klõpsamisel (viimasel juhul võib faili laadimine võtta paarkümmend sekundit aega).

Sisselogimata kasutajatel on võimalik salvestist ainult kuulata. Kasutajatunnusega sisselogitud kasutajad saavad helifaile ka täismahus alla laadida. Videoid andmebaasi kaudu kahjuks vaadata ei saa.

Käsikirjade ja fotode vaatamine

Kui foto või käsikiri on digitaliseeritud, saab seda täisvaate juures vaadata.

Käsikirjade digitaalsed koopiad on formaadilt pildifailid või pdf-id. Lingile Vaata käsikirja vajutades avatakse uues aknas pdf-fail või vähendatud resolutsiooniga pilt/pildid. Sisselogitud kasutajad saavad ka pildifaile täisresolutsioonis alla laadida. Allalaadimisel moodustatakse käsikirja kataloogi sisust kõiki käsikirja faile sisaldav zip-pakk, kus võivad olla jpg-failid (ühe lehekülje kaupa), üks või mitu pdf-faili, või pdf- ja doc-fail.

Kui pildina kuvatav käsikiri on liiga väikse resolutsiooniga ega ole loetav, palume sellest teada anda arhiivi administraatorile avalehe lõpus oleval e-posti aadressil.

Käsikirjalised murdetekstide transkriptsioonid ja kuuldelised kirjapanekud on enamasti kirja pandud soome-ugri foneetilises transkriptsioonis. Transkriptsiooni põhimõtete kohta võib lugeda P. Ariste. Foneetilise transkriptsiooni ja gooti kirja harjutusi. Tartu, 1978.

Kui foto on digitaalsel kujul olemas, näidatakse foto pisipilti kirje täisvaates. Foto peal või lingil Vaata fotot klõpsates avaneb foto koopia vähendatud kujul samas aknas, fotol uuesti klõpsates saab tagasi kirje juurde.


Andmebaasi struktuur ja täpsemad otsingud

Täpsemaks otsimiseks vali kõigepealt otsingulehe paremalt menüüst, mis tüüpi materjali soovid otsida (kas fotosid, käsikirju, audioträkke jne).

Täpsema otsingu puhul saab otsida infot konkreetselt väljalt ja mitmelt väljalt korraga. Kuna erinevate materjalidega seotud kirjed on erineva struktuuriga, peabki kõigepealt valima, mis tüüpi materjali on soov leida. Kui lihtotsinguga saab otsida kogu andmebaasi ulatuses, siis täpsema otsinguga saab leida ainult ühte tüüpi materjali korraga. Sisselogitud kasutajad saavad otsida ka muud infot, näiteks osalejaid ja nende rolle. Viimaseid saab ka ilma sisse logimata otsida, aga ainult mingi materjali kaudu.

Täpsemates otsingutes otsitakse just selle välja järgi, kuhu otsisõna on sisestatud. Otsisõna saab sisestada korraga ka mitmele väljale.

Iga välja puhul on ka võimalik panna otsingu tingimuseks täpse vaste otsimine, s.t kui märkida linnuke kasti Täpne vaste, otsitakse välju, mis sisaldavad sisestatud sõna täpset vastet. Kui märkida linnuke kasti Täpne vaste, aga otsitav väli tühjaks jätta, leitakse andmebaasist kirjed, milles see väli on tühi.

Arhiivis leidub nelja liiki säilikuid: helisalvestised, videosalvestised, käsikirjad ja fotod. Need on omakorda jagatud teema või formaadi järgi sarjadesse.

Helisalvestiste täpsemaks otsimiseks vali otsingulehe paremalt menüüst Otsi audioträkk ja seejärel vali sari. Helisalvestiste sarjad on:
F – eesti murrete helilindid ja kassetid. (Sarjas on siiski ka muude soome-ugri keelte salvestisi);
SU – soome-ugri keelte helilindid ja kassetid;
DS – digitaalsed helisalvestised;
- EMH* – koopiad EKI eesti murrete helilintidest;
- SUHK* – koopiad EKI soome-ugri helikogust.

Käsikirjaliste materjalide täpsemaks otsimiseks vali otsingulehe paremalt menüüst Otsi käsikiri ja seejärel vali sari. Käsikirjade sarjad on:
C – erinevaid käsikirjalisi materjale 1930ndatest, nt õppejõudude loengukonspekte jms;
D – eesti filoloogia ~ eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööd 1940ndatest tänapäevani;
H – murrete häälikuloolised ülevaated;
K – küsitluskava alusel tehtud murdeülevaated;
L – sõnavara puudutavad üliõpilastööd;
M – morfoloogiat puudutavad üliõpilastööd;
MKT – murdekorpuse tekstid (foneetilises transkriptsioonis);
P – murdepraktika päevikud;
S – seminaritööd 1920-1930ndatest aastatest;
SUD – soome-ugri eriala diplomitööd;
SUKD – soome-ugri kursuse- ja diplomitööd 1956-2011;
SUPP – soome-ugri praktikapäevikud;
T – transkriptsioonid;
Tx** – dialektoloogia kontrolltööd;
Y** – murdekeele ülevaated.

*Eesti keele instituudi materjalide koopiad on nähtavad ainult sisselogitud kasutajatele, nende materjalide avaldamise ja levitamisega tegeleb EKI.

**Ülevaadete sarja tähis oli varem Ü, kuid digitaliseerimise käigus on nimetatud Y-ks, et vältida võimalike täpitähtedest tulenevaid kodeerimisprobleeme. Dialektoloogia kontrolltööde sari oli varem tähistatud T1.


Fotosid sisaldavaid sarju on kaks:
PF - paberfotod;
DF – digitaalsed fotod.

Videoid sisaldavaid sarju on hetkel üks:
V – DV-formaadis videod.

Videofailide vaatamise võimalus hetkel puudub, neist saab vaadata ainult andmebaasi kirjeid, millest enamik on piiratud ligipääsuga.

Osalejad: keelejuhid, kogujad, autorid jt

Iga materjali otsingus on alajaotus Andmed osaleja kohta. Andmebaas on üles ehitatud nii, et osalejaid puudutav info on koondatud eraldi osaleja tabelisse (vt joonist)ja iga konkreetse säiliku puhul on lingitud seos osaleja ja tema rolliga selle säiliku juures. Roll tähendab tegevust, mida osaleja konkreetse säiliku juures on teinud. Rollideks on näiteks autor, juhendaja, keelejuht, küsitleja, lindistaja, pildistaja, litereerija jt.


Siinjuures tuleb tähele panna, et salvestise või käsikirjalise materjali kihelkonna ja küla info on kirjas osaleja juures, mitte materjali kirjes. Sisselogimata kasutajale on osaleja infost nähtav ainult kihelkond ning küla, sisselogitud kasutajad pääsevad ligi osaleja täiskirjele.

Kihelkonnanimed on sisestatud rippmenüüna (kolmetäheline lühend + kihelkonna täisnimi), kust saab valida korraga ühe kihelkonna. Eesti kihelkondade kaardi leiab näiteks siit.


Lemmikviidete nimekiri

Iga kirje juures on nupp Lisa lemmik, millele vajutades lisatakse kirje lemmikviidete nimekirja. Saadud nimekirja saab näha otsingulehe lingi Minu lemmikud alt. Niimoodi on võimalik enda jaoks ära märkida kirjed, mille juurde hiljem tagasi tulla.

Sisselogimata kasutajatel säilib lemmikute nimekiri ühe sessiooni piires, s.t kui internetibrauser kinni panna, siis nimekiri kaob.

Sisselogitud kasutajatel on isiklik lemmikute nimekiri, mis säilib ka siis, kui vahepeal andmebaasist välja logida ja brauser kinni panna.

Registreeritud kasutajad

Kõik materjalid ei ole arhiivis avalikult kättesaadavad. Piiratud ligipääsuga on näiteks viimastel aastakümnetel tehtud salvestised. Kui vajad neile materjalidele ligipääsu, pead ennast regisreerima andmebaasi kasutajaks. Selleks tuleb täita ankeet (doc või pdf), milles esitad taotlemise põhjuse ja kinnitad, et nõustud arhiivi kasutamistingimustega. Ankeet tuleb saata allkirjastatuna tavapostiga või digiallkirjastatuna elektronpostiga arhiivi administraatorile.

Registreeritud kasutajal on ainult lugemisõigus. Kui soovid anda arhiivi oma materjali, siis saab arhiivi administraator anda kasutajale ka andmete lisamise õiguse. Muidugi saab oma kaastööd anda üle ka arhiivi administraatorile, kes andmed ise andmebaasi sisestab.

Kui sul on kasutajatunnus, aga see on aegunud ning vajad endiselt ligipääsu arhiivile, võta ühendust arhiivi administraatoriga.

Kui sul on kasutajatunnus, aga e-posti aadress on vahepeal muutunud ja sooviksid seda ka arhiivisüsteemis muuta, võta palun ühendust arhiivi administraatoriga.

Kui sul on kasutajatunnus, aga oled unustanud parooli, saad ise tellida uue parooli, mis saadetakse automaatselt pärast tellimuse esitamist kasutajatunnuseks olevale e-posti aadressile. Parooli saab meelepärasema vastu vahetada pärast sisse logimist Seadete alt.